Kuidagi on nii kujunenud, et küünlaid on mul kodus alati palju. Liiga palju. Pikad küünlad, paksud küünlad, teeküünlad, värvilised küünlad, lõhnaküünlad ja nii edasi...
Aga mida pole on küünlaalused - küünlajalad ja kõik selline tundub minust ringiga mööda käivat. Igasuguseid pudi-padi poode on ju palju, sistususe omi samuti, aga ma ei tea, ei tundu kõik see uhke minu koju sobivat. Samas igasuguseid purgikesi, topsikuid jääb pidevalt millestki üle. Miks mitte, siis neid mitte ära visata, aga väikese vaheetapina kogu sellest kupatusest midagi jõululikku kokku keerata.
Tõesti, seekord otsisin kõik oma sahtlid, kapid, panipaigad läbi ja tulemuseks oli päris suur hulk igasuguseid pühade ja kingipakkimise jääke, mida selleks ära kasutada võiks.
Tegelikul ma alustasin savist vormide voolimisega, aga valmis sain kõige enne ikkagi lihtsama asjaga, siis enne see pilt, sest savijutt on juba pikem katse-eksituse meetodi saaga.
Vaja läks:
- tühja purki
- liimi
- pintslit
- sädeluspuru
- teeküünalt
Alguses kartsin, et see mäsaamine lõpeb sädeleva minu, põranda, laua, aga mitte purgiga, kuid tundub nagu oleksin ammu juba selleks tegemiseks valmistunud, sest kui internetis paljud õpetused soovitavad oma klaaspurki puru sees rullida, siis mul on kunagi õnnestunud osta sädeluspuru soolatopsilaadses topsikus. Eks ma siis pintseldasin purgi liimiga üle ja asusin sädelust raputama. Alla panin taldriku, et ülejääk igal pool laiali ei oleks. Ja nii lihtne see oligi. Väike pits-pael ülemist äärt kaunistama kui on soovi, teeküünal sisse põlema ja jõulud tunduvad jälle natuke lähemal.
No comments:
Post a Comment