Kui sädeleva küünlatopsi olin valmis saanud, leiutasin oma keerulisema projekti kallal edasi. Tundub, et mis see siis ära ei ole, ostad natuke modelleerimissavi, mõtled välja, millise kuju ja mustriga tulemust sooviks ja muudkui voolima. Oh ei, eks rumal pea on ikka ihu nuhtluseks. Läks nii, et tahtsin kindlasti midagi ümarat, seega tuli idee võtta vormiks mõni riiulis olev klaas. Sellised ma siis algselt välja valisin:
Esimesena hakkasin siis katsetama vasakult teise klaasi peal. Mõtlesin, et kui savi sinna sisse vastu klaasi seinu suruda, siis saan ilusa kuju. Loogikaviga! Alumine osa ju suurem kui ülemine, kuidas ma pärast kivistunud vormi välja saaksin. Olin siis omaarust eriti nutikas ja võtsin järgmiseks ette vasakult esimese klaasi ja seekord pidasin mõttekaks savi siis vastu välisäärt vormida. Taaskord loogikaviga! Jälle alumine osa laienev. Ma ka ei õpi. Lõpuks siiski jõudsin teostatava lahenduseni, mis kõiki mu mõttevigu trotsides, õnnestus.
Vaja läheb:
- savi
- taignarulli
- toidukile
- osavaid käsi või vormi, mille kujuliseks soovid küünlaalust saada
- nuga, piparkoogivormid
- omal valikul värve või midagi muud viimistlemiseks
Tegevuskäik:
- katsin klaasi toidukilega, et savi sealt hiljem ka lahti tuleks
- rullisin soovitud koguse savi õhemaks
- nüüd oleks vaja kogu klaasi pind katta ühtlaselt saviga. Kõige lihtsam on rullida savilehte ümber klaasi, lõigata üleliigne ära. Seejärel umbes põhja suuruses ring välja lõigata ning ühenduskohad kokku suruda.
- ma veel rullisin klaasi lisaks laual, et peal olev savi ühtlasem jääks - liiga kõvasti ei tohi, muidu venib materjal välja.
- otsustasin ühe topsi ülaserva teha augud, et valgus läbi kumaks ning teise topsi keskossa vormida põhjapõdra kujutise - seda tegin piparkoogivormiga. Noaga lõikasin meelepärase ääre.
- peale seda ootasin päevakese savi kuivamist. Oleks kangesti tahtnud kogu kupatuse ahju panna, aga kui pakil oli kirjas, et kuivab õhu käes, eks siis kuivab õhu käes.
Ühe küünlatopsi värvisin peale kuivamist punaseks, teise lihtsalt valgeks ja valmis nad olidki. Ehk mitte kõige esteetilisemad ja perfektsemad asjakesed, aga isetegemisrõõmu oli nende puhul küllaga :)
