Pages

Kaart vanaemale

Otsustasin seekord tavapärase postkaardi asemel sünnipäevakaardi teha natuke teistsuguse. Ja alati ongi just kõige vahvam see kui on olemas idee, aga protsessi enda käigus alles selgub, milliseks tulemus kujuneb. Seekord oli samamoodi - detailid ilmnesid alles kleepimise, õmblemise, värvimise segaduses.


1. Põhjaks on tavaline paber, sobib natuke paksem. Peale kleepisin käepärast olnud kollase salvrätiku. Minul oli õnne kodust leida kangast, millel lehemotiive, lõikasin ja kleepisin ka need kaardile, tegelikult sobib ju ka lihtsalt rohekas või pruunikas kangas.
2. Siis otsisin ühe pikliku tüki kangast ja traageldasin lahtised ääred omavahel kokku.
3. Kuna traageldus oli spetsiaalselt päris suurte vahedega, siis järgmiseks saigi niidi kokku tõmmata ja moodustusid õielehed.
4. Lille saab veel peale keskosa paberile liimimist kohendada, ma mujalt ära ei kinnitanudki. Südamikuks ei osanud esimest otsa kohe kuidagi midagi leiutada. Lahendus saabus aga nagu alati käeulatusest. Leidsin pudelikorgi, mis oli küll roheline, kuid nagu pildilt näha sai sädeleva kuldse küünelaki kihi all täiesti sobilikuks punktiks kaardile.

Pandla lips

Millalgi otsisin poest taga lipsuga pannalt, sellist natuke suuremat, kuhu rohkem kui kaks juuksekarva vahele mahuks. Samas ei tahtnud ma, et lips oleks liiga massiivne. Otsisin, mis ma otsisin, leidsin aga hoopis tavalise pandla ja natuke punast paela, millest sündis täpselt see, mida otsisin.

Vaja läks pannalt ja paela. Natuke liimi, jupp niiti ja nõel sinna järgi. Aega läks ka vaja, aga seekord vaid paar minutit. Tegelikult ma tegin topelt, poe pandlaid vaadates võib tähele panna, et nende puhul on tihti lips lihtsalt liimitud, aga mulle tundus, et nii laguneb kogu asi koost, sellepärast tegin niidi-nõelaga paar ringi läbi lipsu ümber pandla. 

Skyblue

Kuna tavalised valged latern-lambid on mu meelest nii igavad, siis mõtlesin enda omale väikese muutumismängu korraldada. 

Enne pilti vist ei tulnudki pähe teha, aga umbes selline ta oli.

Vaja läks umbes kahte pakki salvrätikuid ja kahepoolset teipi. Oleksin võinud ka liimi kasutada, aga tundus suurem mökerdamine ( + lambi paber võib ju katki minna).
Ma otsustasin terve salvrätisuuruste ringide kasuks, aga mida väiksemaid viitsid lõigata, seda "fluffym" tulemus. Ringe teipisin üle ühe joone lambil. Lamp tuli vahva, aga millega ma ei arvestanud oli see, et kogu mu tuba kumab edaspidi elektrisiniselt.  


Kus hoida kõrvarõngaid?!

Tavaliselt on mul kõik kõrvarõngad olnud hunnikus ja segamini mõnes ehtekarbis, kuidagi niimoodi:


Lõpuks sai sellest organiseerimatusest täiesti villand ja mõtlesin, et mida ma ära teha saaksin, et iga kõrvarõngaotsing ei lõppeks närvivapustusega kui midagi üles ei leia või omakorda kõik kõrvarõngad omavahel sassis on. Lõpuks leidsin lahenduse ka. Kõrvarõngad pildiraami!

It was long time coming, aga asi ise oli tegelikult imelihtne ja vaja läks lisaks pildiraamile vaid:

                              pitsi, ühevärvilist riiet, kahepoolset teipi, kääre

Nii riie kui pits on vaja algul keerata ümber pildiraamitaguse papist osa, seejärel kinni teipida. Ja ei muud midagi. Oleks olnud olemas klammerdaja, oleks veel lihtsam olnud. Tulemus igatahes, on parem kui varem!