Pages

Let it snow

Nii armas, et vanaemadel on vahetevahel igasuguseid asju kapis, mida nad ise juba kasutuks ja vanaks peavad. Ise sinna tuhnima minnes selgub aga, et tegu pole kaugeltki mitte vaid mahakandmisele kõlbava kraamiga. Mina leidsin viimati ühe pitsi (tegelikult oli neid kaks, aga teine ootab alles oma parimat lahendust). Sellest tulenevalt leidsin ka nii mööda minnes oma kapist valge topi, mis iseenesest oli igav nagu kõik teised. Nii need kaks kohtusidki ja sündist midagi lihtsat, aga natuke huvitavamat.


Kuna ma õmbelsin käsitsi pitsi külge, siis vajasin vaid :
  • pitsi
  • särki
  • niiti ja nõela
Kuna mulle sai osaks veel selline õnn, et pits oli juba leides ringiks kokku õmmeldud, siis otste kokkuõmblemise osa jäi mul vahele. Küll aga krookisin pitsi ühtlaste, kuid küllaltki suurte pistetega kokku ja peale seda hakkasin "misiganes-välja-tuleb" pistetaga oma ringi top-i kaeluse ääre külge kinnitama. Arvestades seda, et mu käsitsi õmblemise tehnika ja teadmised selle kohta on null, kulus kogu kupatusele natuke kauem aega kui ma oleksin tahtnud, aga tulemus on siiski päris armas.


+ nii kahju on, et lund veel maas pole, talvetunne hakkab nagu vaikselt juba ligi hiilima, aga sellise pimeda ilmaga ta eriti võimust ikkagi ei võta. Ja ma olen igatepidi jõulu-lover. Lumeinglid, jõuluinglid, jõulupärjad, jõulukuused, lõhnaküünlad ja jõuluteemalised riided... mis võiks sellest parem olla...

No comments:

Post a Comment